Ei mõelnud tegelikult väga tihti postitusi teha, seda enam et mul midagi ju öelda pole. Aga emotsioon on laes.
Sõitsin öö otsa ning kell 8 (kohalik aeg) jõudsin Rootsi-Norra piirile (Örje). Täielik tuulevaikus, linnud laulavad ja sooja 20 kraadi. Pole veel näha ühtegi kuulsat trolli, mäge ega järve, kuid üle piiri astudes midagi nagu muutuks: õhk on puhas ja karge, taevas sinisem ja rohi rohelisem. Seda vahet on alati tunda. Paar kilomeetrit edasi sõites lisanduvad sellele kõigele veel hullupööraselt maalilised vaated.
Olenemata sellest, et enamus ajast rooli taga magan - olen seda kõike korduvalt ja korduvalt varem näinud - paneb see endiselt ahhetama.
Norrat soovitan. Ja mitte ainult ehitajatele, kes nagu linnupojud hakkavad pesast (loe: Soomest) välja lendama.
PS. üleval pool kirjeldatu kuulub tegelikult maastikuliselt ja vaadete poolest Norra igavaimate osade hulka.
HETKEL: kell 14:30 Norra-Rootsi piir (Svinesund); sooja 28 kraadi; koormaks 4t potassium hydroxide (sööbiv vedelik, plahvatusohtlik alates 100oC); algab 9h paus, hommikuks taanis.
Olen nõus, et seda vahet on tunda. Mina mäletan, kuidas ma varahommikul avastasin, et hommikune udu Norras lõhnab kuidagi eriliselt, kuidas hingamine muutub rahulikumaks ja kogu õnne pitseerib kuum kakao, mille Norra riik sulle tänutäheks sisenemisel annab.
ReplyDeletevarsti läheme jälle :)
ReplyDelete